понедельник, 16 декабря 2013 г.

Kokkuvõte. Kommunikatsioon ja ühiskond

 See on minu viimane blogipostitut. Kahjuks? Arvan, et pigem õnneks... Ainult sellepärast et sain veel kord aru, et bloggimine ei ole minu oma.
 "Kommunikatsioon ja ühiskond" kursus oli üldse äärmiselt põnev. Eelkõige, see oli minu väga esimene bloggimise kogemus. Aga minu jaoks oli suure probleemina see, et kuna olen loomisisik, oli natuke raske kirjutada postitusi täpsemal teemal tähtajaks. Need piirid pingutavad natuke, no nagu mingi innustus peab olema, et lõppude lõpuks meistriteos oleks:) Siis veel väike keele segadus, et oli natuke keeruline oma mõtteid eesti keeles väljendada tõsistel teemadel, aga samal ajal nii tore praktika! Suur tänu kursusele oma keele parandamise eest. Arvan ja loodan , et teen praegu vähem vigu kui kirjutan või räägin.
 Samuti tahan märkida, et alati on meelitav, kui õpetaja on täielikult oma teos oma eriala sees. Siis ta jutustab südamest. Siis on eriti huvitav kuulata. See meeldis ja üldse meeldib mulle kõige rohkem.
 Minu arvates oleks tore, et sel kursusel on rohkem niisuguseid ülesandeid nagu linnas kommunikatsiione pildistamine. Oli nagu retk ,aga on oluline - meelelahutus, mis annab kasu. Mis võibolla parem!
 Aitäh uue kogemuse kohta, Teie Darja:)

среда, 11 декабря 2013 г.

Viber VS Skype

Meie Skype'is on tõsine konkurent!:) Nüüd Viberi piirid on jälle laiemad. Selle sisteemi uus versioon Viber 4.1 on mõeldud nüüd ka rahvusvahelistele kõnedele. Viber Out on Skype Out võrdlemas odavam ja isegi mugavam. Kõik on esitatus tabelis.


Mina ise kasutan Viberi oma nutitelefoniga armastuses olemas ja saan ainult kinnitada , et see on tegelikult väga mugav leiutis ja mis on ka tähtis mõnusa disainiga. Oh ja, kõik need stiikerid ja helisõnumid. Tuleb tunnistada - Viber on lihtaslt huvitavam kasutamises, kui Skype. Kahjuks.

Monitooring ja meedia: Danah Boyd'i blogi lugemas...



Monitooring(seire) on millegi muutuste pidev jälgimine mingi ajavahemiku jooksul. See on nüüd mitte lihtsalt mingi teaduslik definitsioon, vaid see mis toimub maailma elanikke enamikuga iga päev. See on elu jagamine reaalsele ja virtuaalsele. Kuid selle toime on natuke muutunud, see säilitab oma peamisi funktsioone : jälgima objekte ja märkima muutuseid.
Aga siis kes või mis on objektina? Me, kes kirjutame internetis midagi või täiesti kõik oma elust. Privaatsus läheb tagaplaanile. Miks ja milleks arutletakse isiklikke sageli päris tundmatute inimestega monitooringu tegemas?
Danah Boyd annab sellele küsimusele kaks vastuse varianti: selleks et pöörata tähelepanu ja leida toetust ning abi, ja selleks et kedagi karistada. Kahjuks pigem teine. Vot siis ilmub loogiline küsimus, et kas meedia eesmärgiks ei ole avalikustada midagi laialt, et kasvaks appi tulejate protsent?
Näiteks Danah' näidisena oli situatsioon, kui tüdruk kirjutab pidevalt vägivallast oma perekonnas või midagi veel õudsam, teised loevad seda pidevalt nagu seiklusraamatut, ehk see on monitooring... Aga harva, väga harva keegi söandab aidata. See tähendab, et kui inimene ei saa leida abi reaalsuses, oma lähedaste käest, ta ei leia abi üle kogu maailma ka?? See tähendab, et oma privaatsuse rikkumine on lihtsalt meelelahutusena ja ei saa tegelikult olla kasulik kui keegi on hädas ja otsib meediast abi? Saan sellest täiesti aru, kui loen Danah blogist, et pärast seda, kui häda on juba juhtunud, esitatakse selle monitooringu andmed nagu "evidence",mis aitavad hiljem kedagi karistada.
Meedia kaotab vahel natuke oma tähtsust ja oma ideed ainult sellepärast, et inimesed on tihti liiga possiivsed ja liiga ükskõiksed sellele, mis toimub ümber.

вторник, 10 декабря 2013 г.


8 produktiivsuse seadust

Leidsin Narva uudisportaalist huvitava ja kasuliku artikli sellest, kuidas teha kõik oma tegevused produktiivsemaks ja saavutada edu. Seal oli esitatud 8 soovitusi, mida mina tahaksin käsitleda oma praeguses postituses.

1.Ära kahtle
See on päris tõsi, et enamik meist lihtsalt kardab midagi alustama. Tuleb minna kui võimalik kiiresti plaanidest tegevustele.

2.Alusta pisiasjadest
Kui ideed on meil pea sees, me tavaliselt mõtleme liiga globaalselt, mille tagajärjel ilmub niisugune loomingukriis. Muuda suured plaanid pisikisemaks ja kiiresti elluviivamaks.

3.Prototüüp
Kõik edukad inimesed arvavad, et protatüüp on võti edukale ümber tegemisele mitte heast ideest heale. Ära pööra tähelepanu altminekutele, tee järeldused, proovi uuesti.

4.Pane enne projekti lihtsamaid eesmärke ja tule nendele sagedamini tagasi 
Ühe projekti tegemas me tootme ideed juba teise jaoks. See muudab esimese projekti tegemist ebatähtsamaks , me ei saa keskenduda. Sellepärast enne iga projekti on vaja kujundada konkreetseid etappe ning pidevalt neid läbi vaadata.

5.Töö projekti üle kindlasti iga päev
Äärmiselt oluliselt on toetada iga päev seda liikumisjõudu. See on nagu sportimises: iga päev trennimas on üldse lihtsam koormust taluda.

6. Järgi režiimi
Oma viimastes memuaarides "What I talk about When I talk about running" Haruki Murakami kirjutas sellest, et range päevakava järgimine on tema elamusrikka loomingujõudluse peamiseks põhjuseks.

7.Jaga pikaajalisi projekte väiksemateks osadeks ja faasideks
Nii projekt paistab rohkem sooritatuna ja kogu projekti jooksul te saate rahu ja väikeseid auhindu oma töö eest.

8.Õpeta öelda "ei"
Kui on juba mingi progress, ei ole soovitatav rututa seda lõpetada või pidutseda selle lõppu.  On vaja osata öelda "ei, mina pole veel lõpetanud ja kõike ära teinud".

Lisa sellele nimikirjale aega ja püüdlikkust ja edu on Sul taskus!



четверг, 28 ноября 2013 г.

Visuaalne kommunikatsioon

 All you need is love:)

 Iga hoone sel linnas on kellegi raske töö!

 SEB'i vennad-agentid. Agent 001 ja 002:)

Ehk see räägib massaaži kvaliteedist ? :D

 Ära puutu! See on liiga palju sinu jaoks!

 Elu proosa. 

Raudaed jutustab oma lugu(1936)

среда, 27 ноября 2013 г.

Konsumerism ja tarbimisühiskond

 Selle nädala teemaks oli kliendikommunikatsioon ja konsumerism. Kahjuks ei suudanud teha seda jälgimistööd haiguse pärast, aga õnneks olen pidev oma pere jälgija. Kui käin oma perekonnaga kauplustes, näen kuidas mees, naine ja väike tüdruk(minu isa ema ja õde) otsivad, vaidlevad ja lõpuks otsustavad mida osta.

 See statiistika Eesti päevalehest, mis räägib sellest, et naiste vähemale kogule meestega võrreldes jätkub raha riiete  ostmiseks, on päris tõsi. Seda mõistan oma ema ja iseenda kauplustes jälgimas. Vaatama sellele, et ostamas käime tavaliselt konkreetsete eesmärkidega, ostab ema alati midagi, mis ei ole plaanitud. See räägib ka sellest, et reklaam mõjutab kõige rohkem naisi. Need on valmis loobuda soojal maal puhkusest ja muust, lihtsalt et rohkem osta. Allahindlused võluvad naisi ja nad unustavad isegi kaupade kvaliteedist. Tõeline õnne iga ostu pärast. Nagu narkootikumite mõju.

 Mis puutub meestele ehk isadele, siis nad lähevad ostma midagi, kui teavad täpselt mida nad tahavad ja kui palju raha neil on. Nad pööravad rohkem tähelepanu asi kvaliteedile ja vähem selle hinnale. Neile on tähtsam ostu väärtus, aga mitte selliste arv. Pole ainult anekdootides, vaid ka elus, et mehed ei saa shopping'u kannatada liiga kaua. Juba tunni pärast nad muutuvad närvilisemaks ja eelistavad kohvikus viibida ja seal oma abikaasat oodata.

 Lapsed muidugi näevad ainult ilusat pilti ja suhtuvad ükskõikselt hindadesse ning allahindlustesse.

 See tema meenutas mulle kohe ühe prantsuse filmi , "99 franki". Seal näidetakse see reklaami ettevõtte öö, seda, kui kole on see tegevus sees. See film peegeldab reklaami töötajate eesmärke ja vahendeid, millega nad sellele lähevad.

 Mind pandi veel mõtlema see, et "Venekeelsed vastajad peavad oma tarbimisvõimalusi eestlastega võrreldes üldiselt kehvemaks". Võib olla see natuke erinev suhtumine ühele ja samale asjale sõltub lihtsalt erenevate rahvade erinevatest mentaliteedist ja elunõuetest.