Visuaalne kommunikatsioon

 All you need is love:)

 Iga hoone sel linnas on kellegi raske töö!

 SEB'i vennad-agentid. Agent 001 ja 002:)

Ehk see räägib massaaži kvaliteedist ? :D

 Ära puutu! See on liiga palju sinu jaoks!

 Elu proosa. 

Raudaed jutustab oma lugu(1936)

Konsumerism ja tarbimisühiskond

 Selle nädala teemaks oli kliendikommunikatsioon ja konsumerism. Kahjuks ei suudanud teha seda jälgimistööd haiguse pärast, aga õnneks olen pidev oma pere jälgija. Kui käin oma perekonnaga kauplustes, näen kuidas mees, naine ja väike tüdruk(minu isa ema ja õde) otsivad, vaidlevad ja lõpuks otsustavad mida osta.

 See statiistika Eesti päevalehest, mis räägib sellest, et naiste vähemale kogule meestega võrreldes jätkub raha riiete  ostmiseks, on päris tõsi. Seda mõistan oma ema ja iseenda kauplustes jälgimas. Vaatama sellele, et ostamas käime tavaliselt konkreetsete eesmärkidega, ostab ema alati midagi, mis ei ole plaanitud. See räägib ka sellest, et reklaam mõjutab kõige rohkem naisi. Need on valmis loobuda soojal maal puhkusest ja muust, lihtsalt et rohkem osta. Allahindlused võluvad naisi ja nad unustavad isegi kaupade kvaliteedist. Tõeline õnne iga ostu pärast. Nagu narkootikumite mõju.

 Mis puutub meestele ehk isadele, siis nad lähevad ostma midagi, kui teavad täpselt mida nad tahavad ja kui palju raha neil on. Nad pööravad rohkem tähelepanu asi kvaliteedile ja vähem selle hinnale. Neile on tähtsam ostu väärtus, aga mitte selliste arv. Pole ainult anekdootides, vaid ka elus, et mehed ei saa shopping'u kannatada liiga kaua. Juba tunni pärast nad muutuvad närvilisemaks ja eelistavad kohvikus viibida ja seal oma abikaasat oodata.

 Lapsed muidugi näevad ainult ilusat pilti ja suhtuvad ükskõikselt hindadesse ning allahindlustesse.

 See tema meenutas mulle kohe ühe prantsuse filmi , "99 franki". Seal näidetakse see reklaami ettevõtte öö, seda, kui kole on see tegevus sees. See film peegeldab reklaami töötajate eesmärke ja vahendeid, millega nad sellele lähevad.

 Mind pandi veel mõtlema see, et "Venekeelsed vastajad peavad oma tarbimisvõimalusi eestlastega võrreldes üldiselt kehvemaks". Võib olla see natuke erinev suhtumine ühele ja samale asjale sõltub lihtsalt erenevate rahvade erinevatest mentaliteedist ja elunõuetest.

Facebook: mis ikkagi nii populaarne ?

Olen vaadanud dokumntaalfilmi Mark Zuckerbergist, kes on praegu ainult 27 aastat vana ja tema Facebookist. See noormees üheksateistkümneaastasena olles lõi kampaaniat, mis maksab praegu vähemalt 15 miljardi!
On olemas ju igasugused teised organisatsioonid (Vkontakte, Twitter, My Space jne), mille eesmärgid on peamiselt samasugused. Aga siis tekkib küsimus: miks just Facebook muutus äärmiselt populaarsemaks nii kiiresti ja jätkab oma levitamist ja arengut?

• Facebook on täiesti unikaalne sellega, et leiab päris kõiki kasutaja sõpru ja mis on siis tähtsam,vägi kiiresti ja lihtsalt. On vaja ainult registreeruda ja oodata paar minutit!
• Facebook'is on võrdlemas vähe kommertsi. Peaaegu kõik reklaam, mis seal on, on seotud kasutajate mimg neile valikute ja "like"dega.
• Veel ühe suure eelisena on informatsiooni kiire levitamine.
• Ja muidugi suhtlemise mugavus

Keegi saab öelda, et Facebook ja muud sarnased ettevõtted on otsene isiklikkusse ellu sissemurdmine. Aga see asi ajab lihtsalt naerma, sest ei tohi unustada, et kõik me absoluutselt iseseisvalt pakkume informatsiooni iseendast.

Pole juhus, et Mark tegeles kolledžis psühholoogia ja informaatikaga. Mis veel on vaja teada,et miljone inimest ühe võrgu sisse panna?:)

Meedia mõjutamine, kaasaegne meediaühiskond ja tähenduste loomine.

 Mis puutub minusse, siis olen tõeline meedia narkomaan, sellest olenev inimene. Lihtsalt ei saa elada ilma oma nutitelefonita. Aga siis tahaksin aru saada, millal ja kuidas juhtus nii, et see on nii tähtis minule ja kas see oli vaid minu valik või ühiskonna käsk.

 Elame ajal, kui kõik n ö "oluline" sünnib siis, kui keegi leiutas midagi ja otsustas, et sellega võiks teenida raha. Meediaga on igatahes täpselt nii. Algus oli ajal, kui ilmus televisioon. See oli leiutisena, aga hiljem muutis hiiglaseks piramiidiks ja siis hakkas ka just selline "konstruktor" rajanema. Nii imeilus ja uus filmide vaatamise protsess... See oli kunagi nagu pidu või muu eriti tähelepanuväärne üritus, aga praegu on see tavaline asi mille eest keegi teenib raha ja keegi sõltub sellest. Meisse istutati mõtet, et televisioon, internet ja muud meedia variandid on elu jaoks hädavajalikud. Meedia jutustab mis toimub maailmas, kus on parem elada ja mida parem süüa, kellena töötada ja mille üle mõelda. Aga kus siis on inimene? Kus on isik oma arvamuse ja mõtetega? Otsus ehk järeldus on niisugune, et meedia mõju tapab isikut ja kujundab meie elu ning suunab meid, teisi elu arenemise variante jätmata.

 Ainult hiljuti sain aru inimesi, kes kasutavad meediat väga harva mõne töö sooritamise eesmärgiks või info hankimise vajaduse korral. Neil on vabadus, aga me, mina iseäranis, oleme selle hiiglase konstruktori vahetükid. Keegi seab prioriteete, ja me alistume sõnatult, seda ise teadmata. Kurb, aga tõsi.

 Meedia jätkab arenema, meelitab ja võlub oma mitmekesisuse ja värvidega, oma ülikiire arenguga, aga ei ole võmalik mitte tunnustada, et see on palju inimeste jaoks midagi asendamatu selleks, et tunda end arenenuna ja olla n ö "teemas". Kas olla sellises üldises  liikumises või luua oma on iga inimese iseseisev otsus. Kuid mitte väga iseseisev, aga...

 Siis veel paar sõnu minust. Mina kasutan meedia peamiselt meelelahutusena. Ja on nii imelik, et mina ei valinud niisugust aega veetmist kainelt, aga olen nii tihedalt sellega seotud ja sellega kinni pandud. Maagia. OP! Ja mina juba ei mäleta päeva, kui elasin rahulikult ilma kaubakeskuste võluva reklaami, Instagrami ja TNT kanalita.
 
Vot kuidagi nii:)

Tere!

Minu nimi on Darja. Olen Narvast, minu emakeel on vene keel ja sellepärast palun kohe vabandust minu grammatiliste vigade pärast. Mina õppin infoteaduse esimesel kursusel. Olen väga mitmekülgne inimene: joonistan, laulan, teen natuke sporti. Mulle meeldib linna peal hulkuda, ümbrust silmitseda, nautida kõike, mis ümbritseb mind, sest olen kindel, et päris igas kohas on midagi tähelepanuväärne ja üllatuslik. Samuti pildistan pidevalt kõike seda oma nutitelefoni peale ja loon nii öeldas oma elu galeriit.

Kursus "Kommunikatsioon ja ühiskond" pakkub huvi, eelkõige sellepärast, et see on otseselt seotud minu huvidega. Tahaksin laiendada oma teadmisi inimeste suhetest ühiskonnas, ja üldse sellest, mis on tegelikult kommunikatsioon.

Esimene loeng jättis väga positiivset muljet, kuna paistab see välja omapärase ja põnevana ja oodatavasti erineb see teistest kursustest vähemalt oma huvitava praktikaga.

See on minu väga esimene blogi töö, ei tegele sellega kunagi enne, loodan, et see ei ole hoopis õudne ja arusaamatu!:) 

Nägemist järgmises postituses, 

Darja