Konsumerism ja tarbimisühiskond

 Selle nädala teemaks oli kliendikommunikatsioon ja konsumerism. Kahjuks ei suudanud teha seda jälgimistööd haiguse pärast, aga õnneks olen pidev oma pere jälgija. Kui käin oma perekonnaga kauplustes, näen kuidas mees, naine ja väike tüdruk(minu isa ema ja õde) otsivad, vaidlevad ja lõpuks otsustavad mida osta.

 See statiistika Eesti päevalehest, mis räägib sellest, et naiste vähemale kogule meestega võrreldes jätkub raha riiete  ostmiseks, on päris tõsi. Seda mõistan oma ema ja iseenda kauplustes jälgimas. Vaatama sellele, et ostamas käime tavaliselt konkreetsete eesmärkidega, ostab ema alati midagi, mis ei ole plaanitud. See räägib ka sellest, et reklaam mõjutab kõige rohkem naisi. Need on valmis loobuda soojal maal puhkusest ja muust, lihtsalt et rohkem osta. Allahindlused võluvad naisi ja nad unustavad isegi kaupade kvaliteedist. Tõeline õnne iga ostu pärast. Nagu narkootikumite mõju.

 Mis puutub meestele ehk isadele, siis nad lähevad ostma midagi, kui teavad täpselt mida nad tahavad ja kui palju raha neil on. Nad pööravad rohkem tähelepanu asi kvaliteedile ja vähem selle hinnale. Neile on tähtsam ostu väärtus, aga mitte selliste arv. Pole ainult anekdootides, vaid ka elus, et mehed ei saa shopping'u kannatada liiga kaua. Juba tunni pärast nad muutuvad närvilisemaks ja eelistavad kohvikus viibida ja seal oma abikaasat oodata.

 Lapsed muidugi näevad ainult ilusat pilti ja suhtuvad ükskõikselt hindadesse ning allahindlustesse.

 See tema meenutas mulle kohe ühe prantsuse filmi , "99 franki". Seal näidetakse see reklaami ettevõtte öö, seda, kui kole on see tegevus sees. See film peegeldab reklaami töötajate eesmärke ja vahendeid, millega nad sellele lähevad.

 Mind pandi veel mõtlema see, et "Venekeelsed vastajad peavad oma tarbimisvõimalusi eestlastega võrreldes üldiselt kehvemaks". Võib olla see natuke erinev suhtumine ühele ja samale asjale sõltub lihtsalt erenevate rahvade erinevatest mentaliteedist ja elunõuetest.